9. veebruar

Svenska Dagbladet

Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet kirjutab tänases juhtkirjas Põhja-Koreast. Selle riigi ametlikul kodulehel on kirjas, et juhid on rahva ja inimkonna päike. Juhtide all mõeldakse riigi rajajat Kim Il Sungi ja tema poega, praegust diktaatorit Kim Jong Il-i. Kuid päikese asemel valitseb tegelikult riigis kommunistliku riigi päikesevarjutus: inimestel ei ole ei vabadust ega ka süüa ja päike paistab üksnes riigi juhtide peale.

Ajaleht jätkab nendinguga, et eilne järjekordne läbirääkimistevoor kuuepoolsetel kõnelustel näib olevat hästi läinud. Kuid samas võib ajalugu end korrata ja Põhja-Korea võib uue tuumakatse teha – sest sügisel toimunud tuumakatsele eelnes ju ka aastatekaupa rahvusvahelisi pingutusi Põhja-Korea ambitsioonide mahajahutamiseks.

Põhja-Korea režiimi püsimise eelduseks on, et selle riigi liidrid saaks endistviisi kohvi juurde konjakit juua. See on võti, kuidas saab Kim Yong-il’i veenda oma tuumaprogrammist loobuma.

Võimu säilitamine on ka Iraani režiimi esmane eesmärk. Iraan lihtsalt ei ole veel oma tuumaprogrammiga nii kaugele jõudnud, et pommi oskaks teha.

Nende režiimidega toimetulekuks on veel üks võimalus. Svenska Dagbladeti arvates on IAEA plaan halb – tuumaprogrammi ajutise peatamise vastutasuks ka sanktsioonide peatamine – vaid tulemuste saavutamiseks tuleb kehtestada hoopis rängemad sanktsioonid.

www.svd.se/dynamiskt/ledare/did_14592571.asp

International Herald Tribune

Tänane IHT manitseb oma tänases juhtkirjas Venemaad. Vene energeetikaminister teatas sel nädalal vagalt, et Venemaa kohtub teiste maagaasi tootjatega vaid selleks, et energiaturvalisust arendada. Minister kinnitas, et jutud võimaliku kartelli loomisest on vaid haiglaste kujutlusvõimete viljad. See väide on kummaline, kuna ministri boss, Venemaa president Putin on öelnud, et idee OPEC-i moodi gaasikoostööst on hea. Kreml on täis häirivaid ja vastukäivaid ideesid, kuidas oma energiaressursse võimu tööriistana kasutada. Kui gaasikartell teeniks Putini huvisid, siis peaks maailm sel plaanil pingsalt silma peal hoidma.

Venemaa kartellijutt hirmutab Euroopat, kuna Putin on püüdnud kogu Venemaa energiatoodangut kontrolli alla saada. Nii president ise kui Gazprom püüavad jätta muljet, et nad on usaldusväärsed tarnijad, kuid tegelikult nad seda ju ei ole. Venemaa hävitas vastu hakanud naftakompanii Jukose, püüdis sundida Ukrainat ja Valgevenet oma naftatorustikke Venemaa kontrolli alla andma ja lõpuks puges Shelli külje alla, et Sahhalini gaasiprojekti üle kontrolli saavutada.

IHT võtab oma mureliku loetelu kokku ja leiab, et Putin peab mõistma, et Venemaa majanduslikud ja strateegilised huvid sõltuvad pikas plaanis ikkagi sellest, kas Venemaa suudab rahvusvaheliste reeglite järgi mängida. Venemaa ei suuda veel ise oma nafta- ja gaasivarusid arendada ning selleks vajalikud oskused leiab ta ikkagi ainult Läänest.

www.iht.com/articles/2007/02/08/opinion/edrussia.php

8. veebruar

International Herald Tribune

Tänase IHT-i juhtkiri kannab pealkirja „Väiksed osad, suured mured”. Juhtkiri käsitleb nanotehnoloogiat, mille kogu maailm on vaimustusega vastu võtnud.

Imepisikeste osade kasutamise tehnoloogia arendamine võib anda maailmale supertugevad materjalid ja odava võimaluse vett soolast puhastada ja seega ei taha ega julge keegi nanotehnoloogia arengule kätt ette panna.

Ajaleht meenutab lugejatele, et imepisikeste osakestega kaasnevad suured ohud. Näiteks kasutatakse nanoosakesi päikesekreemides, kuid kas keegi on uurinud, mis teevad need osakesed vees, kui nad näiteks rannas sinna uhutakse? Samuti võivad need tillukesed osad kergesti läbistada kopsukudet ja mis siis saab?

International Herald Tribune lõpetab juhtkirja soovitusega, et nanaotehnoloogia võimaliku pahupoole uurimisse tuleb investeerida palju rohkem raha kui praegu.

http://www.iht.com/articles/2007/02/07/opinion/ednano.php

Politiken

Taani päevalehe Politikeni juhtkiti kannab pealkirja „Etteütleus” ja selle sisyus on juttu sellest, et Taani kooliõpilaste õigekirjahinded on viimase viie aasta jooksul aina kehvemaks läinud.

Allakäigus ei saa süüdistada õpilaste vähest keeletundlikkust, vaid pigem seda, et nende põhiline suhtlusvorm on SMS, mis muudab kirjaliku keelekasutuse järjest leidlikumaks ja suulisele kõnele sarnasemaks. Kuid kas tänapäeval, mil õpilasele on abiks õigekirjakontroll arvutis, sõnaraamatud ja otsingumootorid, on üldse vaja osata ise õigesti kirjutada? Ajaleht vastab oma küsimusele ise: loomulikult on vaja ise osata.

Oskus end kirjalikult väljendada kuulub üldise eneseväljendusoskuse alla. Taani õigekirja ei kuulutata ju sellepärast õigustühiseks, et mõned nooremad põlvkonnad ei suuda õigesti kirjutada. Neid õigekirjaoskamatuid ootavad ühiskonnas tõenäolislet mitmed ebameeldivad kogemused.

Keel seob inimesi üksteisega ja loob ühtsuse. Seega kui järgi anda õigekirjaoskuse nõudmises, siis tähendab see allaandmist ka terve ühiskonna üksteisemõistmise oskuse hoidmises.

Üksteisemõistmise oskust tuleb aga hoida ja seda eriti ajal, kui ka üksteisest viie meetri kaugusel istuvad kolleegid eelistavad vestlemise asemel e-kirju saata.

Õigekirjal ei ole mitte üksnes praktiline või hariduslik tähendus. Õigekirjas on ka esteetline alus: nii nagu valesti kokku pandud värvid on koledad nii on ka valesti kirjutatud keel kole.

http://politiken.dk/debat/ledere/article240221.ece

7. veebruar

The Guardian

Tänase Suurbritannia päevalehe The Guardiani juhtkiri räägib riskide hindamisest – täpsemalt linnugripi ohu hindamisest. Brittide valitsus peab linnugripi suhtes seisukoha võtma, kuid otsuse tegemiseks ei ole kuigi kindlat pinda. Seni on olnud kümneid tuhandeid linnugripi juhtusid lindudel – kuid ainult 200 sellesse tõvesse surnud inimest. Samas võib oht osutuda ka väga suureks, kõige hullemal juhul võib haigestuda terve veerand riigi elanikkonnast ja surra võib 50 000 inimest. Maailma tervishoiuorganisatsioon hoiatab, et linnugripi H5N1 tüvi on peagi omandanud kõik eeldused, et muutuda pandeemiaks: võime levida inimeselt inimesele. Seega peab valitsus tegema kõik võimaliku, et praegused haiguspuhanngud kodulindude seas maha suruda.

http://www.guardian.co.uk/leaders/story/0,,2005835,00.html

The Times

Suurbritannia päevalehe The Times’i juhtkiri kannab täna pealkirja „Sõjatõed”. USA merejalaväe vanemmadrus Hull hukkus 2003. aasta kevadel omade tule all. Hulli tankil olid Suurbritannia eraldusmärgid ja lipp, kuid Ameerika lennuki piloodid pidasid tankikonvoid ikkagi vaenlase omaks ja tulistasid. Suurbritannia ajaleht The Sun kaevas välja tulistanud lennuki kokpitikõneluste salvestused ja nüüd teavad britid, et pärast omade ründamisest teada saamist ütles üks piloot hirmunult: „Kutt, me lähme vangi!”. Britid teavad seda lauset ja muudki nüüd tänu The Sunile ja hoolimata sellest, et USA keeldus salvestisi kohtus avalikult kasutamast. Kohtuasjaga töötanud ametnikud olid nende andmetega muidugi tuttavad, kuid The Times leiab, et hukkunud Hulli perekonnal oli moraalne õigus oma poja surma lugu teada. Nüüd siis perekond teab seda, kuid siiani on salajas, mis sai neist meestest, kes vanemmadrus Hulli tulistasid. Nad ei tea nende meeste nimesid, ei tea kas ja missugune distsiplinaarkaristus neile määrati. Selle salastatusega tahetakse neid Ameerika sõdureid kaitsta ja see on õige küll, kuid seda õnnetust Hulliga poleks pidanudki juhtuma. Rünnakus tehti andestamatuid vigu lihtsates asjades – neid vigu poleks pidanud juhtuma ja selles peetakse süüdlaseks USA armee asjade läbipaistmatust ja distsiplinaarkaristuste liigset leebust. The Times lõpetab juhtkirja kokkuvõttega, et inimesed saavad aru, et sõjas õnnetusi juhtub, kuid inimesed ei suuda taluda seda, et neid teadmatuses hoitakse.

http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/leading_article/article1343397.ece

6. veebruar

The Times

Suurbritannia päevaleht The Times kirjutab täna juhtkirjas Aafrikast ja Zimbabwest. Zimbabwe president Robert Mugabe on võimul püsinud, kuna teda ümbritseb sõjaväe ja turvateenistuste kilp, mis on edukalt alla surunud poliitilise opositsiooni, sest inimesed kardavad sõna võtta. Kartmise kõrval mõjub inimestele laastavalt ka olukord, kus enese äraelatamiseks tuleb meeletut vaeva näha – kes siis ikka veel protestida jõuab. Nüüd aga on Zimbabwes kosta kauget sõjatrummi kõla. Nimelt ei ole oma eluga enam rahul sõjaväelaste pered, sest ka nendeni hakkab üldine viletsus ja toidupuudus jõudma. Kui pere on näljas, siis teeb sõjaväelane töölt luusi ja hangib hoopis mujalt lisateenistust. Kuna niimoodi töölt puuduvaid sõjaväelasi on pretsedentitult palju, siis kutsus president tööle tagasi ammu erru läinud sõjaväelased, kellele meelituseks tavaarmeest rohkem palka makstakse. See omakorda õhutab seni kindlas armeeaparaadis vaenu ja minnalaskmist. Ja nii ongi Zimbabwes aeg riigipöördeks küpsemas ja sõjatrumm teeb aina valjemat põrinat.

http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/leading_article/article1336728.ece

Expressen

Rootsi päevaleht Expressen pühendab tänases juhtkirjas tähelepanu raudteele. Rootsi on pikk, väljavenitatud kujuga maa ja selle rahvas elab hajali ning see tähendab, et inimesi ja kaupu peab tihti ja kaugele vedama. Kui infrastruktuur ei toimi, ei saa ka Rootsi toimida. Kuid infrastruktuur on palju enam kui üksnes majandusküsimus, väga tähtis on ka infrastruktuur kui keskkonnaküsimus. Rootsi rongiliiklus on viimasel ajal tõusnud oma 70. aastatel alanud hüljatusest vastu uuele kevadele – möödunud aastal kasvas rongiliiklus 30%. Kui Rootsi raudtee oli veel monopol, siis liiklus kõige parem polnud, kuid nüüd, kui Rootsi relssidel sõidab mitu firmat, siis arvestatakse kliendi mugavusega rohkem. Mugavusest olulisem on kiirus ja 90-ndatel tehtud suured investeeringud raudteedesse ja rongidesse on nüüd vilja kandnud ning rong kogub järjest enam reisijaid samas kui kohalikke lennuliine mittetäituvuse tõttu suletakse. Praegu on lendamine veel odavam, kuid tuleb mõelda ka seda, kui palju kallimaks see meile keskkonnasaastamise mõttes läheb. Aga siiski – isegi kui rongiga sõitmine odavamaks muutub, jääb kiirus ikkagi probleemiks. Eelmine valitsus oli raudteeliikluse suhtes sõbralik kuid Expressen arvab, et uus valitsus peaks raudtee vastu veelgi suuremat lembust üles näitama.

http://expressen.se/index.jsp?a=865867

Bergens Tidende

Norra päevalehe Bergens Tidende tänane juhtkiri arutleb isikukaitse ja tööhuvide vastuolu üle. Norra tööandjad ja politsei tahavad, et vastu võetaks seadus, mis lubaks tööandjal töötaja meile vaadata. Põhjus on tööandjate poolt selles, et kui töötaja on näiteks haige ja ise e-kirju ei loe, siis võib firmal praegu mõni oluline pakkumine saamata jääda ja sellega seoses kaotab tööandja raha. Töötajad ja mõned organisatsioonid on aga vastu, sest sarnaselt töötelefonile kasutab enamus töötajaid ka töö meilboksi erakirjade saatmise ja saamise jaoks. Ja kui siis tööandja töötaja kirju vaadata tahab (mis sest, et tööasjade ajamiseks), siis on tegu isikukaitse rikkumisega. Politsei tahaks meeleldi inimeste meile lugeda, kuna paljudel juhtumitel oleks see kuriteo lahendamisel suureks abiks. Ajaleht on sellega nõus, ent kinnitab, et erakirjade lugemine on headest kavatsustest hoolimata kurjast – leht leiab, et e-post on omamoodi üle võtnud telefoni funktsioooni ja vaevalt keegi tormaks töötaja telefonikõnede pealtkuulamist seadustama. Bergens Tidende leiab kokkuvõttes, et tänapäeval muutub isikukaitse järgimine järjest raskemaks ja raskemaks, kuid ajaleht leiab, et tööandjale e-kirjade lugemise lubamist võimaldada ei tohi.

http://www.bt.no/meninger/leder/

2. veebruar

International Herald Tribune

Tänane International Herald Tribune kirjutab, et Kosovo rahuplaan püüab võimu kahe üksteist mitte-usaldava rahva vahel jagada, kuid ei võimalda Kosovo iseseisvumist.
Professor Timothy William Waters kritiseerib oma artiklis Kosovo rahuplaani, mida ÜRO erisaadik Martti Ahtisaari täna Kosovo ja Serbia osapooltele esitleb.
Lõpuks on rahvusvaheline kogukond jõudnud nii kaugele, et on suutnud kokku leppida Kosovo edasise staatuse osas. Paraku on see lahendus vale ning annab albaanlastele liiga vähe ning võtab serblastelt liiga palju. See annaks Kosovole suveräänse riigi staatuse, kuid mitte täielikku iseseisvust ja õigust oma piire määratleda. Sellise lahenduse tulemus oleks etteennustatav: ebastabiilne investeerimiskeskkond, ootuste puudumine, habras stabiilsus, mis ei too regiooni kauaoodatud rahu. Serblased põhjustasid albaanlastele õudsaid kannatusi. Seetõttu on albaanlased iseseisvuse ära teeninud. Samas võib Kosovo iseseisvumine ohtu seada piirkonna põhjaosas elava serblaste vähemuse. Professor pakub lahenduseks Kosovo jagamist. Et kaitsta Põhja-Kosovos elavaid serbia vähemusi, tuleks see ala anda Serbiale. Kuigi piirkonnast loobudes jääks Kosovo ilma ka osadest tehastest ning kaevandustest, võidaks Kosovo suhetes Serbiaga rohkem. Sel juhul oleks tagatud ka investeerimiskindlus, mida praegune ÜRO plaan ei võimalda. Kosovo piiride kehtestamises pole midagi maagilist. Endise Jugoslaavia territooriumidele jäävate riikide piirid ei arvesta etnilistele piiridele. Kui piirid ei suuda piisavat turvalisust tagada, tuleb neid muuta.

International Herald Tribune

Tänane International Herald Tribune kirjutab, et ettevaatamatu president Bush võib USA Iraaniga sõtta kiskuda. Arvestades Iraagist saadud kibedaid kogemusi, oleks mõeldav, et USA president Bush mõistaks lõpuks, et tema ähvardused ja jõupoliitika ei kujuta endast mõistlikku strateegiat. Kuid Bush on taas sama reha otsa astumas, püüdes seekord Iraanis korrale kutsuda, et too Iraagis urgitsemise lõpetaks.
Me ei kahtle nii Iraani halbades kavatsustes kui ka Bushi tehtud vigades, mis on Iraanile kaose tekitamise Iraagis tunduvalt lihtsamaks teinud. Kuid ähvardava hoiaku võtmine vaevalt Iraani alla surub. Ettevaatamatuse tõttu võib Bushi end peagi uues sõjas leida ning sellesse kiskuda ja kogu riigi. Viimases kõnes lubas Bush „üles otsida ja hävitada” Iraani ja Süüria rühmitused, kes treenivad sõdalasi ameeriklaste vastu võitlema. Tõenäoliselt käskis Bush seetõttu korraldada reidi Iraani konsulaati Iraagis ja tappa või vangistada kõik Iraani ametnikud. Bush peab Iraagi peaministrilt Nuri al-Malikilt nõudma suhete katkestamist šiiidi militaargruppidega ning selgitama välja Maliki senise keeldumise tagamaad. Bushi abiliste sõnul panustab president sellele, et Iraani jõudude tapmine Iraagis ja konfrontatsiooniohu suurendamine nõrgestavad Iraagi regionaalset positsiooni ja sunnivad teda tuumaambitsioonide osas järelemõtlema. Bushi viimane suurem idee tugevdada Iraagi demokraatiat Iraani mõjuvõimu vähendamiseks tõi kaasa vastupidise efekti. Paistab, et Bush saab Iraani sisepoliitikast valesti aru ja ignoreerib enda valusaid kogemusi. Ainus taktika, millest administratsioon ikka ja jälle keeldunud on, on diplomaatia. Bush on järjekindlalt vastu plaanile Iraagi naabriteta kriisi lahendamist arutada. Tõenäoliselt ei õnnestuks Ahmadinejadi veenda selles, et Iraaki sekkumine pole Iraani huvides, kuid teised Teherani poliitikud võivad olla erinevalt arvamusel. Ebaõnnestunud Iraagi sõda on USA usaldusväärsust niivõrd vähendanud ja ressursid niivõrd ammendanud, et see ei hirmuta enam USA vaenlasi. Ainsana külvab see hirmu ameeriklastes endis ja nende sõprades.

1. veebruar

International Herald Tribune

IHT arutleb tänases juhtkirjas Iraagi sõja eest pagenute saatuse üle. Sõjas hukkus möödunud aastal 34 000 iraaklast ja kodudest on põgenenud, kuid Iraagi piiridesse jäänud on 1,8 miljonit iraaklast. Teistesse riikidesse on pagenud veel kaks miljonit inimest. USA on 2003. aastast saati vastu võtnud aga ainult 466 põgenikku. USA vastutab nende eest, kes sõja tõttu kodust ilma on jäänud. Eriti suur on vastutus nende ees, kes on USA armee liitlaste-tõlkidena töötanud ja nüüd oma kodumaal hirmsas ohus. USA ei eralda põgenike üle ookeani toomiseks piisavalt raha ja igal aastal on näiteks USA heaks töötanud tõlkidele ette nähtud ainult 50 viisat – tõlkide järjekord on kuus aastat pikk. Ajaleht leiab lõpetuseks, et USA peaks lubama Iraagist ja Afganistanist rohkematel inimestel põgenikuna USA-sse tulla. Samuti peaks USA arutama Iraagi naabritega, kuidas kergenda Iraagi sõjapõgenike elusid. Ja USA peaks kiiresti raha andma ka ÜRO-le, mis palus lisaraha Iraagi põgenike majutamiseks ja kaitsmiseks.

http://www.iht.com/articles/2007/01/31/opinion/ediraq.php

New York Times

NY Times nuriseb täna jälle president Bushi kallal. Ajaleht leiab, et Iraagi-kogemus peaks olema president Bushile õpetanud, et tüli norimise ja toore jõuga head strateegiat ei asenda. Nüüd riiukukleb Bush Iraaniga, et see lõpetaks Iraagi siseasjadesse sekkumise. NY Times kinnitab, et kellelgi pole kahtlust, et Iraanil on tõesti Iraagis kurjad plaanid, kuid leht usub, et keegi ei kahtle ka selles, et Bushi läbikukkumised Iraagis lubavadki Iraanil naaberriigis segadust külvata. Ja vaevalt Bushi ähvardused mõjutaks Iraani tagasi tõmbuma. Bush asus trumme põristama siis, kui ta oma hiljutises kõnes lubas, et asub otsima ja maatasa tegema Iraani ja Süüria võrgustikke, mis treenivad Ameerika-vastaseid jõudusid. NY Times leiab kokkuvõttes, et nagu ikka, on diplomaatia ainus taktika, mille kasutamist Bushi administratsioon ei kaalu: Bush on tagasi lükanud kõik üleskutsed Iraagi naabritega kohtumiseks. Tõepoolest ei ole mingit garantiid, et Bush suudaks Ahmadinejadi ennast veenda, et Iraagi siseasjadesse sekkumine ei ole hea mõte. Aga Teheranis on kindlasti selgema mõtlemisega päid, kes näeksid kõnelustel võimalust külma käest pääseda. Bushi kohutav Iraagi sõda on kahandanud Ameerika usaldusväärsust ja kulutanud ressursse nii, et vaenlased ei karda enam USA-d. Nüüd on tõeliselt hirmul ainult ameeriklased ja Ameerika sõbrad.

http://www.nytimes.com/2007/02/01/opinion/01thu1.html?_r=1&oref=slogin

Expressen

Rootsi päevaleht Expressen kirjutab tänases juhtkirjas Kosovo saatusest. Homme esitleb ÜRO saadik Martti Ahtisaari oma Kosovo-plaani. Geniaalne mõte mitte kasutada resolutsioonis sõna „iseseisvus” on mõeldud selleks,et Kosovo-plaan ÜRO julgeolekunõukogusse kinni ei jääks. Mure on ikkagi selles, kas Venemaa laseb end nii odavalt osta. Kosovo küsimus on Venemaa jaoks kenaks väikeseks kalliskiviks. Kui Venemaa asub julgeolekunõukogus Serbia seisukohta kaitsma (Kosovo jäägu Serbia koosseisu!) siis on tal oodata tasu nii Serbialt kui Läänemaailmalt. Esimene on tänuvõlglane ja teine tahab, et Venemaa paadis vagusi istuks. Ja kui Kosovo saab tõesti iseseisvaks, siis on Venemaal hea lahti lüüa külmunud konfliktid ja küsida: kui Kosovo sai, siis miks mitte ka Osseetia, Abhaasia ja Transnistria? Ühesõnaga tahab Venemaa seda, et Lääs maksaks Kosovo iseseisvuse eest sellega, et annaks Venemaale nende konfliktide lahendamiseks vabad käed. Ja jõudu Venemaal on – ta võib märtsis julgeolekunõukogus hääletusele tuleva resolutsiooni põrmu paisata. Expressen leiab kokkuvõttes, et Lääs peab Venemaa püüdluste suhtes ettevaatlikuks jääma ja mitte mööndusi tegema: Kosovo on Kosovo ja Abhaasiaga ei ole sel midagi pistmist. Ainult edasisele kemplemisele ukse sulgemisega ja Euroopa liidu ukse avamisega saab Kosovo küsimuse õnnelikult lahendada.

http://expressen.se/index.jsp?a=858389

31. jaanuar

Politiken

Taani päevaleht Politiken muretseb tänases juhtkirjas laste pärast. Ajaleht leiab: perekond on kõigi inimeste elu lähtepunkt, kui seda poleks – siis oleks kõik ükskõik. Aga mis siis, kui perekond ise lapse reedab? Jutt on laste (seksuaalsest) ärakasutamisest ja sellest, kuidas seadus selle ärahoidmiseks või takistamiseks võimetu on. Taanis saab küll seadusega väärkoheldud lapsi vanemate juurest ära võtta, kuid paraku saavad vanemad, kellelt laps ilma nende nõusolekuta ära võetud, oma lapse siiski iga päev endaga kaasa viia, nii et aega väärkohtlemiseks on küll ja küll. Pealegi – lapsed on oma vanemaltele kohutavalt lojaalsed, nii et väärkohelduna nad appi hüüdma lähevad alles tõesti viimases hädas. Niisiis kiidab Politiken heaks Taani sotsiaaldemokraatide ettepaneku, mis kehtestaks lastele senisest märksa tõhusama kaitse.

http://politiken.dk/debat/ledere/article236018.ece

The Independent

Tänase Suurbritannia päevalehe The Independenti juhtkiri arutleb naiste, vägistamise ja selles kuriteos süüdi mõistmise üle. Ajaleht nendib, et praegu on vägistamistest politseisse teatavate naiste arv suurem kui kunagi varem. Samas mõistetakse kohtus süüdi ainult 6% vägistamissüüdistustega kohtu alla antutest. Kas siis ülejäänud 94% on valesüüdistused, küsib The Independent. Ajaleht vastab ise: ei, ei ole. Probleem on hoopis selles, et politseitöö pole kuigi tõhus. Loomulikult on raske vägustamist tõestada ja seega on raske kedagi selles ka süüdi mõista, kuid ikkagi peaks kohtud ja politsei paremaid tulemusi saavutama. Lisaks sellele, et politseil pole vägistamiskuritegudega toimetulemiseks vastavat väljaõpet, on probleemid ka ühiskonnas laiemalt. Vägistamist ümbritsevad ikka veel eelarvamused ja müüdid. Liiga paljudele inimestele näib, et naine on vägistamises mingil kombel ise süüdi: mis sa siis jõid nii palju ja jäid nii purju, et lasid end ära vägistada. Ja uurimused näitavad, et väga paljud vägistamisohvrid ei pöördu kunagi politseisse. The Independent leiab juhtkirja kokkuvõttes, et riik peaks mõtlema, kuidas tõhustada vägistamiskuriteo uurimist, sest siis julgeks vast kõik vägistamisohvrid ka politseist abi otsida.

http://comment.independent.co.uk/leading_articles/article2201070.ece

The Wall Street Journal

Tänase USA ajalehe The Wall Street Journal juhtkiri kajastab Iraagi valitsuse tehtud edusamme Badgadis. Kapitooliumi asunikud on ilmselt väga hõivatud uue Iraagi-poliitikale õigustamisega, et ei ole märganud viimase aja edusamme Iraagis. Nouri al-Maliki juhitav Iraagi valitsus on olulise sammu võrra edasi liikunud ning saanud parlamentd toetuse Bagdadi julgeolekuplaanile. See tähendab, et šiiidi, sunni ja kurdi kogukonnad on saavutanud kompromissi uue strateegia rakendamiseks. Bagdadi julgeolekuplaan on juba õnnestumas, sest paljud sunni sõdalased on pealinnast mahasurumise hirmus põgenenud. Nädalavahetusel asetleidnud lahingus saavutasid Iraagi ja USA väed mässuliste üle suure võidu. Kuigi paljud vaatlejad pidasid lahingut Iraagi väeüksuste põrumiseks, sest nad ei saanud ilma ameeriklasteta hakkama, suutis Iraagi armee operatsiooni koordineerida ning vaenlast võita. USA peaks sellest näitest õppust võtma – Iraagi armeed usaldama ja territooriumi üle kontrolli loovutama, et vajadusel abiks olla. Kuigi Iraagi valitsus sai pärast Saddam Husseini ebaväärikat hukkamist lääneriikidelt nahutada, mõistsid kõik, et see oli vajalik Iraagi valitsuse positsiooni tugevdamiseks. Nüüd on al-Maliki asunud oma poliitilist võimu kasutama ja edukalt. Viimane asi, mida ta vajab, on Washingtoni-poolne kriitika tema panustele. Kes siis veel on Iraagi kohalike oludega paremini kursis kui mitte Iraagi peaminister ise? Kuigi paljud USA kongresmenid kaasaksid Iraagi küsimuse meelsasti 2008. aasta presidendivalimistesse, võiksid nad pigem üles näidata motivatsiooni probleemi lahendada ning Iraagi valitsuse kritiseerimisel tagasihoidlikumaks jääda.

http://users1.wsj.com/

30. jaanuar

International Herald Tribune

William Pfaff kirjutab tänases International Herald Tribunes prantslaste paljunemisbuumist. 2006. aastal oli Prantsuse sündimus Euroopa kõige kõrgem ning iga sünnitusealise naise kohta tuli üle kahe lapse. 30 aastat tagasi otsustas tolleaegne valitsus Valéry Giscard d’Estaing´i juhtimisel sündimuse tõstmiseks alustada kampaaniat „Kolmas laps Prantsusmaale!” Paistab, et prantslased on seda alles nüüd kuulda võtnud. Lisaks Prantsusmaale on positiivne iive ka Iirimaal. Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja ELi uusliikmete sündimus jääb alla 1,3-1,4 lapse ema kohta. Prantslaste oodatav eluiga on ka kõrgem kui mujal Euroopas, kuid see peegeldub eelkõige suuremates sotsiaalkuludes. Rahvastiku vähenemine Euroopas on jäänud immigratsioonidebati varju. Immigratsiooni vastu olevad demagoogid väidavad tihti, et immigrante meelitavad Lääne-Euroopasse kopsakad sotsiaaltoetused. Tegelikkuses on neid aga vaja töökäteks, kes jõuaksid heaolusüsteemi finantseerida. Prantsuse eripära avaldub veel selles, et sündimust ei tõsta mitte immigrandid vaid jõukad kodumaalased. Ka presidendikandidaadil Ségolène Royalil on neli last. Laste rohkus on kahtlemata Prantsuse helde sotsiaalsüsteemi vili. Nimelt garanteerib see emale pika lapsehoolduspuhkuse koos töökoha ning parandab tulevikuväljavaateid vananedes. Teine sündmist soosiv faktor võib olla 35-tunnine töönädal, mille tõttu on neil palju enam vaba aega, mida laste tegemisele ning rahvusliku patriotismi päästmiseks kulutada. Prantsuse süsteemi rakendada püüdnud Saksamaa ja Suurbritannia on tunnistajateks viimase 13 aasta kõrgematele sündimusmääradele.

www.iht.com/articles/2007/01/29/opinion/edpfaff.php

The Independent

Suurbritannia päevaleht The Independent kiidab tänases juhtkirjas Aafrika ühendust: ühenduse liikmed ajasid selja sirgu ja ütlesid teist aastat järjest ära Sudaani eesistumisele. Sudaani president Omar al-Bashir tahaks AÜ-d juhtida, kuid talle öeldi juba eelmisel aastal, et sea asjad Darfuris korda ja siis pääsed ka AÜ etteotsa. Samal ajal eirab AÜ siiski seda ÜRO resolutsiooni, mis nõuab, et Sudaani lubataks viia 22 000 ÜRO rahuvalvajat. Puudu pole siiski mitte poliitilist tahet, vaid pigem suutlikkust. AÜ rääkis ka Davose majandusfoorumil, et AÜ vajab rahuvalve arendamiseks selgemat
plaani. Lisaks sellele vajaks ühendus ka finantsilist ja logistilist toetust ja kõige sobivam partner selleks näib olevat Euroopa. Majanduslike huvide tõttu oleks ka Hiina abistamisest huvitatud, aga selle riigi abipakkumises jääks inimõiguste kaitse ja demokraatia tagaplaanile.The Independent leiab kokkuvõttes, et AÜ ei ole sugugi kõike seda, mis ta võiks olla, aga eilne Sudaanile juhtpositsiooni keelamine näitab, et ühendus suudab efektiivselt toimida. Ta vajab lihtsalt Lääne toetust ja julgustust.

http://comment.independent.co.uk/leading_articles/article2198384.ece

London Times

Tänase LT juhtkiri arutleb Venemaa üle: Litvinenko mõrvajuurdlus on kuhtumas, sest Venemaa ei lase Briti uurijatel Moskvas tööd teha. Niisiis saabki Andrei Lugovoi rahuga väita, et kõik süüdistused tema vastu on provokatsioon. Venemaa nõuab ise järelejätmatult, et teine Suurbritanniasse pagenud venelane Boriss Berezovski Moskvale välja antaks – väljandmislepet aga pole ja nii ei jõua ka Andrei Lugovoi kohtulaua ette. Hoolimata sellest on Litvinenko-afäär siiski Kremlile kohutavalt mõjunud. Pealkirjad kõigis Euroopa lehtedes, mis lisavad veelgi värvi muljele, et Venemaa on gangsterriik. Samal ajal on Lääs järjest enam mures Venemaa üha enam autoritaarse valitsuse pärast ja samuti ka seepärat, et ollakse nii sõltuvad sellest tujukast energia-partnerist. Ajaleht leiab siiski, et lääs ei peaks Venemaa uut strateegilist relva nii väga ka kartma – Venemaa vajab siiski Lääne raha ja teadmisi, et oma tohutuid varusid arendada. Ja iga korraga, kui Venemaa gaasikraaniga mängib, muutuvad energiaostjad järjest ettevaatlikumaks ja ostavad gaasi sisse mitmest allikast. Ja mida kallimaks Venemaa gaasi teeb, seda ahvatlevamaks muutuvad alternatiivenergia võimalused ja seda enam investeeritakse sellealasesse teadustöösse raha. Venemaa agressiivne enesekindlus on reaktsioon impeeriumi kaotusele ja sellele järgnenud alandusele. Euroopa peab õppima elama koos oma kummalise naabriga ja see naaber omakorda peaks hoiduma naabruskonna rämpsustamisest.

http://www.timesonline.co.uk/article/0,,542-2572888,00.html

29. jaanuar

London Times

Tänase Suubritannia päevalehe juhtkiri arutleb erivajadustega laste ja nende kohtlemise üle. Suurbritannias on kohalikel võimudel kohustus erivajadustega lastele kindlustada neile sobiv haridus ja õpikeskkond – ja raha kulugu selleks, palju iganes vaja. Suurem osa kogu kulutatavast valdkonnarahast kulub sellele, et need lapsed saaks õppida erakoolides. Paljude hariduslike erivajadustega laste jaoks mõjub aga väga innustavalt mõte tavakoolis toimetulekust ja riik on kohustatud neile tavakoolis koha ka võimaldama. Ajaleht leiab, et see on halb, kuna nende laste tavakoolis käime seab pinge alla õpetajad, kes peavad erivajadustega lastele aine selgeks tegema kuid samal ajal tuleb neil motiveerituna hoida ka tavalisi õpilasi. Ülekoormatud õpetaja tavalistel õpilastel võib hariduse omandamine puudulikuks jääda. LT leiab kokkuvõttes, et kohalikud võimud peavad hästi planeerima ja kindlustama kõigile sobiva segu erikoolidest, tavakoolide eriosakondadest ja eriõpetajatest tavakoolis. Ajaleht lõpetab juhtkirja mõttega, et erivajadustega lapsed ei vaja piiramatut kogust raha vaid hoopis seda, et nende haridust arukamalt planeeritaks.

http://www.timesonline.co.uk/article/0,,542-2571543,00.html

New York Times

Tänase NY Timesi juhtkiri kannab pealkirja 23-kuuline kampaania. Sisus meenutabki ajaleht aegu, mil valimiskampaaniad nii kaua ei kestnud: John F. Kennedy teatas oma kandideerimisest 1960. aasta jaanuaris ja sama aasta detsembris olid valimised. Nüüd aga – valimised toimuvad 2008. aastal ja neid, kes pole veel oma kandideerimisest teatanud, peetakse juba lootusetult hilinenuteks. Osaliselt algas kandideerimine nii vara seetõttu, et president Bush on ebapopulaarne ja Washingtoni võimuvaakum laseb võrdsete võimalustega kandideerida mõlema partei esindajatel. Kui Hillary Clinton, Obama Barack ja John McCain hakkavad juba end väsinu ja vanana tundma, siis peavad nad meenutama, et veel 600 kampaaniapäeva on ees. Enam kunagi ei saa valimiskampaaniad muutuda nii lühikeseks ja nii odavaks kui nad kunagi olid, kuid Kongress ja parteid peaks siiski looma veidi läbimõelduma 21. sajandi kampaania.

http://www.nytimes.com/2007/01/29/opinion/29mon1.html?_r=1&oref=slogin

Politiken

Tänane Taani päevaleht Politiken arutleb juhtkirjas Ameerika presidendivalimiste üle. Taani leht märgib ära, et USA presidendiks saab edulootusega kandideerida ainult see, kes suudab hankida 3-4 miljardit Taani krooni kampaaniaraha. (6 – 8 miljardit Eesti krooni – toim.) Ja kõik see raha tuleb kokku saada eraisikutelt, ettevõtetelt ja huvigruppidelt, kes siis oma lahkuse eest hiljem ka midagi vastutasuks tahavad. Ometi leiab Politiken, et raha korrumpeeriv mõju ei muuda Ameerika demokraatiat mõttetuks. Leht arvab, et sellised kandidaadid nagu Clinton, Obama, McCain ja Giuliani ei saa oma püüdluses endale lubada midagi halvemat kui kvaliteetset kampaaniat.

http://politiken.dk/debat/ledere/article234545.ece

26. jaanuar

London Times

London Timesi juhtkiri arutleb täna selle üle, kas ja kuidas koolis immigrantidest lastele britlust ja selle olemust õpetada. Suurbritannias kardetakse, et immigratsiooni tulemusel on tekkinud täiesti eraldiseisvad kogukonnad. Pärast 2005. aasta metrooplahvatusi on veelgi süvenenud hirm, et multikulturaalse ühiskonna idee on läbi kukkunud. Uuringud näitavad ka, et briti identiteet on kahanenud, kuid valitsus on seni ikka edasi ajanud kultuurilise mitmekesisuse edendamise asja. Nüüd on üles kerkinud küsimus, kas britluse tundmise punkt peaks ka kodanikuõpetuse tundide materjali kuuluma. Plaani kohaselt peaks väikestes, vaba õhustikuga gruppides arutatama Ühendkuningriigi ajalugu, immigratsiooni, impeeriumi pärandust, Euroopa liitu ja hääleõiguslust. London Times leiab, et need tunnid ei annaks õpilastele ikkagi mingit arusaama sellest, mis asi on britlus. Lisaks sellele ei annaks need tunnid mingit lahendust ka paljude õpilastele kurtmisele, et nad ei tunne üldse, kust nad pärit on. Ajaleht leiab siiski, et idee britlust koolis õpetada on hea idee. Leht leiab, et praegune pudru ja kapsastena segane britluse õpetamise kava tuleb tagasi lükata ja asuda uue kavandamisele.

http://www.timesonline.co.uk/article/0,,542-2567044,00.html

New York Times

Tänase NY Timesi juhtkiri lahkab Bushi ja tema tervisekindlustuse plaane. Sel nädal peetud kõnes lubas president Bush, et võtab käsile kaks kõige suuremat probleemi, mis USA tervishoiusüsteemi kummitavad: järjest rohkematel ameeriklastel pole tervisekindlustust ja arstiabi hind kerkib järjest kõrgemaks. USA-l ei ole lõputult raha neelava Iraagi tõttu üldse lisafinantse, mida tervishoidu panna. Bush tegi seega ettepaneku süsteemi parandada nii, et kui kodanik endale tervisekindlustuse ostab, siis saab ta maksusoodustuse vastu. Eksperdid arvavad paraku, et selle meelituse peale ostaks endale tervisekindlustuse ainult 3-5 miljonit ameeriklast, kuid paraku on praegu kindlustuseta 47 miljonit ühendriiklast. Ajaleht leiab, et Bushi plaan ei suuda olukorda parandada ja kinnitab, et ameeriklased ei ole nii viletsat lahendust ära teeninud.

http://www.nytimes.com/2007/01/26/opinion/26fri1.html?_r=1&oref=slogin&pagewanted=print

Dagens Nyheter

Tänase Rootsi päevalehe Dagens Nyheteri juhtkiri teatab pealkirjas: Muidugi peame me rootsi keelt rääkima, kuid mitte ainult. Rootsis valitseb ärevus selle ümber, kuidas peaks Rootsi kool toime tulema paljukeelsete lastega. Lahendus oleks näiteks see, et koolis tohiks rääkida ainult rootsi keeles. Ajaleht leiab aga, et üldine keeld mistahes muus keeles kõnelda, ei tee kedagi paremaks rootsi keeles kõnelejaks. Keeld võib küll nii mõnegi suu lukku panna, aga kas luku taha ka mitte rootsi keel ei või jääda? Dagens Nyheter toob positiivse näitena esile ühe Landskrona kooli, mis otsustas, et tunnis tohib ainut rootsi keeles rääkida, kuid vahetunnis on igaüks vaba oma emakeelt kasutama.

http://www.dn.se/DNet/jsp/polopoly.jsp?d=573&a=610267