Nezavisimaja Gazeta
Tänase Vene ajalehe Nezavisimaja Gazeta (NG) juhtkiri räägib Riia ja Minski tippkohtumiste sisust ja tagajärgedest. NG leiab, et senaator Lugar pooldab Põhja-Atlandi lepingu 5 artikli laiendamist ka energeetilistele ähvardustele, mis käsitleb kallaletungi ühe liikme vastu kallaletungina terve liidu vastu. Samas pakkus Valgevene president SRÜ tippkohtumise käigus välja võimaluse luua energiaalast liitu Ukrainaga ja Moldovaga juhuks, kui „Gazpromi” poolt suureneb hinnasurve. NG juhib tähelepanu sellele, et kui NATO reformitakse kiiresti, siis Moskva ei suuda ellu viia Minskis pakutud SRÜ reformimise ettepanekuid ilma energeetilise problemaatikaga sidumata.
Svenska Dagbladet
Tänase Rootsi päevalehe Svenska Dagbladeti juhtkiri kõlab: Putinimaal on kõik võimalik. Kaubandustegelaste, pollitikute ja ametnike mõrvad on Venemaa argipäev. Putini Venemaa on endiselt sõjaväeriik – sisemajanduse kogutoodangust läheb 10-30% kaitsekuludeks. Ühe möödunud aasta uuringu andmetel kulutab Venemaa 50% riigieelavarvest sisejulgeolekule, Tšetšeenia sõjale ja kaitsele. Lisaks muretseb OECD selle pärast, et Kreml haarab enda kätte järjest enam kontrolli Venemaa majanduse üle. Kokkuvõttes leiab ajaleht, et Vladimir Putin töötab aktiivselt demokraatia hävitamise kallal. Mis saab 2008. aastal, kui Putini teine valitsusaeg lõpeb? SvD leiab, et selle küsimusega Venemaal praegu suurte rahade ja võimu mäng tegelebki: kes saab Putini järglaseks? Juhul kui muidugi Putin ise enda järglaseks ei saa olles enne bonapartismi uue konstitutsiooni mantlisse rüütanud.
http://www.svd.se/dynamiskt/ledare/did_14165191.asp
Dagens Nyheter
Rootsi päevaleht DN kirjutab Rootsi õpetajeteõppest. Nimelt on Rootsis kaua mureks olnud õpilaste distsiplineerimatus, kuid nüüd nurisetakse selle üle, et klassiga ei tule toime halvasti koolitatud õpetajad. DN leiab, et Rootsis on liiga lihtne õpetajaks saada: õpetajaõppesse on kerge sisse astuda, eksameid saab suures jaos ära teha raamatute sisukokkuvõtete lugemise põhjal ja kerge on ka õpetajaõpet lõpetada. Samuti puudub õpetajaõppel teaduslik väljund. DN leiab, et õpetajate taseme parandamiseks Rootsis ei tule üksnes teadmistekontrolli peadagoogilistes õppeasutustes karmistada vaid pigem tuleb välja arendada pedagoogika terviklik teadusharu. DN lõpetab arvamusega, et lahenduse otsimisel tuleb alustada altpoolt: kõigepealt tuleb selgeks teha, millised täpselt on erinevate õpetajakategooriate koolitusprobleemid.
http://www.dn.se/DNet/jsp/polopoly.jsp?d=573&a=592809&previousRenderType=2
